fietsen-lier.be Mis on pronoomen
mis on pronoomen

Asesõnad jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse: 1) prosubstantiivid: mina, sina, tema, igaüks, keegi (viitavad isikutele, esemetele, nähtustele); 2) proadjektiivid: oma, see, too, sama, selline, säärane (viitavad omadustele); 3) pronumeraalid: mitu, mitmes, mitmendik, mõni, paljud (viitavad hulgale).

.

Küsivad-siduvad asesõnad on kes, mis, kumb, missugune, milline, mäherdune, misuke (kõnek), mitu, mitmes, mitmendik. Asesõnad mitu ja mitmes esinevad ka umbmääraste asesõnadena (vt p 6). Nimisõnaliste asesõnade kes ja mis kasutuse kohta relatiivlauses vt SÜ 124. Asesõna mis tähenduses ’missugune’ võib asendada ka omadussõna. Niisugusel juhul on ta muutumatu sõna.

.

Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Eesti keele grammatikas eristatakse tavaliselt järgmisi sõnaliike. käändsõnad. nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart. omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur. asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis.

.

Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldu... Eesti keel - Põhikool

.

Lauseõpetuse seisukohalt võivad mõned pronoomenid käituda kord iseseisvate, kord abisõnadena. Näiteks lauses Kes seal kõnnib? on pronoomen kes iseseisev sõna, aga lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis on seesama pronoomen abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset.

.

pronoomen kes, mis asendab sõna inimesi, pealauses on aga teistsugune lausestruktuur ja siin peaks sõna inimesi asendama pronoomen neile, kuid see on välja jäetud. Tüüpilisimaks ja kõige sagedamini kasutatavaks tekstisidususe väljendajaks …

.

Asesõna on abisõna, mis võib asendada tervet nimisõnalist lauseosa. Isikulised asesõnad mi ≈ "kõneleja" ni ≈ "kõneleja ja teine isik või teised isikud koos temaga" vi ≈ "kõnetatav(ad)" li ≈ "kõne all olev meessoost isik või isik, kelle sugu on teadmata" ŝi ≈ "kõne all olev naissoost isik" ĝi ≈ "kõne all olev asi, loom või väikelaps"

.

ainsuse 1. ja 2. isiku pronoomen lausest ära jätta ja väljendada isikut ainult tegusõna vormiga. Kolmanda isiku puhul on võimalik pronoomen lausest ära jätta, kui tegemist on anafoorse viitamisega, mis tähendab, et kolmanda isiku puhul on oluline eelkõige kontekst. (Lindström 2010: 91)

.

anafoor <+ f`oor foori f`oori 22e s > (kr anaphora tagasitoomine, kordus) 1. kirj sõna v sõnarühma tunderõhuline kordus lausete v värsside alguses (esineb sageli rahvaluules) 2. lgv tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama, vt ka katafoor

.

nimisõna ehk substantiiv: inimestele, päike, Jüri. omadussõna ehk adjektiiv: armsad, punasele, suurtega. asesõna ehk pronoomen: sina, sellised, mida. arvsõna ehk numeraal: kümme, kaheksandik, kuues. pöördsõnad. tegusõna ehk verb: õpi, ei näinud, tullakse. muutumatud sõnad.

.

pronoomen, sest süsteemis puudub teine liige, millega kauguskontrasti moodustada. Nii võib see-ga viidata referendile, mis asub kõnelejast üks-kõik mis kauguses. Sarnaselt saksa keelega antakse kauguskontrasti edasi hoopis näitavate määrsõnadega. Näiteks lähedal olevale referendile saab

.

see on prototüüpselt elutule entiteedile viitav pronoomen. tema/ta on prototüüpselt elusolendile viitav pronoomen. Juhtudel, kus kontekstis eksisteerivad nii elus kui elutu entiteet ja on kasutatud nii pronoomenit see kui tema/ta, viitab tema/ta ikka elusamale (Mis lipsudesse puutub, siis siduvat ta need alati ise. - Postimees Extra).

.

Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. [1] Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saab selline sõna alles kontekstis.

.

Winer kirjutab: „Mõnikord ei viita asesõna [houʹtos] mitte nimisõnale, mis paikneb sellele kõige lähemal, vaid nimisõnale, mis on sellele põhialusena mõtteliselt kõige lähemal ja mida kirjutaja kõige rohkem silmas peab.” — A Grammar of the Idiom of the New Testament, 7. trükk, 1897.

.

"pronoomen" - 44 õppematerjali 1 2 3. 21. doc. Üldkeeleteaduse eksam. SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 …

.

Kas ise-ga samas lauses on olemas pronoomen või muus vormis alus (ise lähtevorm). Siin eristasime järgmised võimalu- sed: a) alust ei ole; b) aluseks on isikuline pronoomen; c) aluseks 225 Ise ise on mingi muu pronoomen (näiteks keegi, mis); d) aluseks on NP (3. isiku puhul). 2.

.

Pronoomen . Erinevalt eesti keelest, mis võimaldab kontrasteerida ainult kaht eri kaugust või tuntuse astet (nt siin ja seal või see ja too), on tuvalu keeles kasutusel ternaarne demonstratiivpronoomeni jaotus. Demonstratiivpronoomenid on homonüümsed relatiivpronoomenitega.

.

Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saab selline sõna alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Sisukord. 1 Jagunemine

.

Grimm Grammar is an online German grammar reference from the University of Texas at Austin. Page description: Just like in English, personal pronouns in German are used to replace nouns once they have already been mentioned, including people, animals, objects, or abstract ideas. Just like nouns that are the indirect objects of a sentence or a phrase, pronouns also change from …

.

mis on sõna mis lõppeb helitu häälikuga. 29. sõna ON on just sellest sõnaliigist. mis on tegusõna? 29. see kääne on peale sisseütlevat käänet. mis on seestütlev? 29. nimeta võrdlusastmed sõnale leige. mis on leigem ja kõigeleigem? 29. kui vasad sellele küsimusele õigesti saad …

.

Küsimusele järgneb pikk paus (2,5 sekundit), mis võib tuleneda sellest, et küsimuse pronoomen teil ei viita üheselt, kas küsimus on suunatud emale või isale. Pausi järel alustab ema (E) vastamist rutiinse fraasiga täitsa normaalselt ja jätkab kohe sisulise vastuse formuleerimisega: rahvast oli palju küllaltki ja .

.

korpust, mis koondab ligi 740 000 sõne mahus eesti keele õppijate loovkirjutisi ja harjutusi.* Võtmesõnad: sõnajärg, korpuslingvistika, teise keele omandamine, ... on pronoomen (peamiselt esimesele või teisele isikule viitav), siis on lauses sage-damini subjekti ja verbi otsejärg. Pöördjärjestust eelistatakse juhtudel, kui lause

.

pronoomen noun. en.wiktionary.org. Kuva algoritmiliselt loodud tõlked. Zaimek tõlked Zaimek Lisama . Asesõna Dejansko dodatek svojilnega zaimka ne spremeni znatno pojmovne vsebine znaka, ki se nanaša na mlajše otroke. Omastava asesõna lisamine ei muuda tegelikult oluliselt beebile viitava tähise kontseptuaalset sisu.

.

see on prototüüpselt elutule entiteedile viitav pronoomen. tema/ta on prototüüpselt elusolendile viitav pronoomen. Juhtudel, kus kontekstis eksisteerivad nii elus kui elutu entiteet ja on kasutatud nii pronoomenit see kui tema/ta, viitab tema/ta ikka elusamale (Mis lipsudesse puutub, siis siduvat ta need alati ise. - Postimees Extra).

.

Traditsioonilise definitsiooni järgi on pronoomen sõna, mis asendab mingit nimisõna, Bhati (2007: 1−2) arvates on selline definitsioon aga mitterahuldav. Kõige mõjuvamateks põhjusteks on, et esimese ja teise isiku pronoomenid ei asenda nimisõna ja et demonstratiiv- ning interrogatiivpronoomenid võivad asendada nii omadussõnu,

.

mis on algvõrre, keskvõrre, ülivõrre? 19. just sellele küsimusele vastab jürgarvsõna. mis on mitmes? 19. millise sõna lõppu paned -ki liite. mis on sõna mis lõppeb helitu häälikuga. 29. sõna ON on just sellest sõnaliigist. mis on tegusõna? 29. see kääne on peale sisseütlevat käänet.

.

This quiz is incomplete! To play this quiz, please finish editing it. 22 Questions Show answers. Question 1

.

küsimustele, mis lapsekeele uurijatel võivad tekkida, näiteks miks hakkab üks laps rääkima ühe sõna kaupa, teine pikkade lausetega või miks mõned lapsed kasutavad ... grammatiliselt arvsõna, aga mõni on pronoomen. (Pajusalu jt 2004: 83–85) Determinatiivpronoomenid ehk määratlevad asesõnad viitavad substantiivile, mida

.

Seevastu rõhutu lühikese subjektifraasi puhul sellist inversiooni ei pruugi toimuda: Homme ma tulen linna. (EKK: 431). Samas on need laused seletatavad ka infostruktuuri mõistete kaudu: esimese lause subjektifraas viitab uuele referendile diskursuses, teises näites on subjektifraasis 1. isiku pronoomen, mis on situatsioonist alati tuntud.

.

Kui lauses esineb üks pronoomen, on skoor 0.9; 2 pronoomeni korral 0.8 jne. Kõik nõrgad klassifikaatorid korrutatakse 50-ga. Oletame, et GDEX leiab korpusest lause, mis vastab kõikidele nõrkadele parameetritele (antud juhul kahele: optimaalne vahemik on 10–14, lause ei sisalda harvu kirjamärke) peale ühe (lauses esineb pronoomen).




mis on sõnaühendkui kaua peab sõjaväes olemakuidas häkkida stuudiumikui brauser ei töötakuidas soodustab eesti majanduse arengut rahvastiku haridustasekui palju maksab viagramis on ookerkuidas teha popkorni potiskus õppida hambaarsti assistendiksmis lõpeb

906
Bing Google