Kõrgel vererõhul puuduvad selged sümptomid – hüpertensioon ei ole midagi, mida sa tavaliselt tunned või märkad. Samas, kui su vererõhk on väga kõrge, võib ilmneda all olevaid sümptomeid: Tugevad peavalud Väsimus Segadus Nägemishäired Valu rinnus Ebaregulaarsed südamelöögid Tagumine rinnus, kaelas või kõrvades Hingamisraskused Veri uriinis
.Kõrget vererõhku võivad põh-justada ka retsepti- või käsimüü-giravimid, näiteks aspiriin, ibuprofeiin, pseudoefedriin, mõned antidepressandid, steroidid jne. Enamikul juhtudel ei ole siiski võimalik leida ühest põhjust. Arstide seas on kõrgenenud vererõhu jaoks käibel termin hüpertensioon. Mõõtmiserinevused
.Nii et kerge rõhu kõrgenemine võib-olla ei tundugi nii hull, aga vaadates kui paljudel on kõrge vererõhk, näeme, et tegemist on suure probleemiga. Optimaalne vererõhk on 120/80 mmHg, 130/85 mmHg on ka veel normaalne tulemus.
. .Kõrge vererõhk on ohtlik seisund, mis su südant kahjustada võib. Kui jätta vererõhu näitajad kontrollimata, tõstab see nii südamehaiguste kui insuldi riski. Aga on ka hea uudis - vererõhu kontrolli all hoidmiseks on lisaks ravimitele ka …
.Kõige madalam vererõhk on meil rahulikus olukorras ehk siis kui me sügavalt magame. Kõige kõrgem on aga vererõhk füüsilise pingutuse või erutuse korral. Optimaalseks vererõhu näitajaks peetakse näitu 120/80 mmHg ehk pulsirõhk on 40 mmHg. MADAL VERERÕHK – <90/<60 mmHg NORMAALNE VERERÕHK – <130/<85 mmHg KÕRGE VERERÕHK – >140/>90 mmHg
.Kui vererõhk on madal, tuleks sagedamini süüa ja mitte unustada hommikusööki. Jooge rohkem vedelikku, sealhulgas vett. Vererõhku võib tõsta füüsiline treening. Kes hommikuti pead muidu klaariks ei saa, võiks teha hommikuvõimlemist. Abi on massaažist ja füsioteraapia protseduuridest.
.Teie vererõhk 150/100 on ohtlik siis, kui Te selle alaldamiseks midagi ette ei võta ja see tõuseb järgnevatel aastatel üha kõrgemale. Ohtu suurendavad lisaks Teil esinevale ülekaalulisusele ka teised võimalikud riskifaktorid, kui need Teil juhtuvad olema (pärilikkus kõrge vererõhu suhtes, suitsetamine, kõrgenenud kolesterool).
.Madal vererõhk on ka tegelikult suht ohtlik. Näiteks, kui kiiruga püsti tõusta, võib pildi eest ära kiskuda, võid pikali kukkuda ja näiteks pea kuhugi valusalt ära lüüa;) Tegelt on ikka asi nii et kõrge vererõhk on ikka suurem hädade tektaja kui madal.
.Madalaks peetakse vererõhku, kui see on alla 90/60. Üks rõhulanguse tekitaja võib olla hüpertooniaravimite liiga tugev mõju – see on üks põhjus, miks peaks vererõhuhaige oma rõhku ise korralikult jälgima, mõõtma ja üles märkima. Madalast vererõhust võivad märku anda külmetavad käed-jalad. Foto: Vida Press
.Perearst Vanda Kristjani sõnul on madal vererõhk üldjuhul inimese eripära: „Aga kui me vererõhust kui probleemist räägime, siis tegelikult räägime me südame- ja veresoonkonnahaigustest, mille puhul normist kõrgem vererõhk võib olla ohtlik. Madalat vererõhku kartma ei pea ja see ei ole ka ei insuldi ega infarkti riskitegur.“
.Alumine vererõhk näitab neerude tööd, kui see on kõrge, siis järelikult neerud ei tööta hästi. Väldi soolase söömist, palju joomist. Arstiga tuleb ikkagi konsulteerida!! Vasta Tsiteeri. !!! 09. märts 2010, kl 17.57. no neerude tööd küll alumine vererõhk ei näita.ikka südame tööd. Vasta Tsiteeri.
.Harilikult pole madal vererõhk nii ohtlik kui kõrge ja sellepärast pole madala vererõhuga inimestele arstide poolt suurt rõhku pööratud. Milline on siis madal vererõhk? Arstid nimetavad madalat vererõhku hüpotooniaks, mille piiriks on süstoolne vererõhk alla 100 mmHg.
.Kui tavaliselt on keskmisest kõrgem, siis selline vererõhk võib tekitada juba uimasust, samal ajal kui teisel on see normaalne ja ka enesetunne hea. Mul oli ka eelmise rasedusega vererõhk madal ja ämmaemand ütles, et madala vererõhuga inimesed elavad kauem ja kunstlikult üles vererõhku ravimitega sellisel puhul küll ei viida.
.Kuigi kõrge vererõhk ei pruugi tunda anda, on sellel tervisele hävitav mõju. Ravimata kõrge vererõhk põhjustab kogu maailmas väga palju enneaegseid surmasid. See on paljude väga kardetud haiguste, näiteks infarkti ja insuldi üks olulisemaid põhjusi. Kõrge vererõhk tõstab ka dementsuse ja neeruhaiguste riski.
.Kui vererõhk ei normaliseeru kergesti, on tegemist hüpertooniaga. See on südameatakkide ja ajurabanduse peamine põhjus, mõjutades umbes 25% maakera rahvastikust. Inimesed, kellel on kõrge vererõhk, on sageli liigaktiivsed, nad tegelevad kõikvõimalike asjadega justnagu selleks, et iseennast vältida.
.Teie vererõhk 150/100 on ohtlik siis, kui Te selle alaldamiseks midagi ette ei võta ja see tõuseb järgnevatel aastatel üha kõrgemale. Ohtu suurendavad lisaks Teil esinevale ülekaalulisusele ka teised võimalikud riskifaktorid, kui need Teil juhtuvad olema (pärilikkus kõrge vererõhu suhtes, suitsetamine, kõrgenenud kolesterool).
."Kui teil on kõrge vererõhk, võtke kindlasti oma ravimid. Teil ei pruugi ilmneda sümptomeid enne, kui teie vererõhk tõuseb tõesti kõrgele." Mis on normaalne vererõhk? Vererõhk peegeldab vere jõudu, kui see tabab arterite seinu. Kui süda pigistab ja surub verd välja, surub veri vastu veresoonte seinu.
.Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper). Vt ka kõrgvererõhktõbi.
.Samuti tuleks teada, et nüüd peetakse rõhku madalaks siis, kui see on alla 90/60, kusjuures mõni aasta tagasi oli ülemise vererõhu alumiseks normiks 100 mm Hg. Peetakse võimalikuks, et vererõhk on madal 5–10 protsendil elanikkonnast. Madalast võib saada kõrge
.Nii et kerge rõhu kõrgenemine võib-olla ei tundugi nii hull, aga vaadates kui paljudel on kõrge vererõhk, näeme, et tegemist on suure probleemiga. Optimaalne vererõhk on 120/80 mmHg, 130/85 mmHg on ka veel normaalne tulemus.
.Samamoodi langeb ta puhkamise ajal väga madalale näiteks kui magatakse, istutakse laua taga või mediteeritakse. Tavaliselt öeldakse, et normaalne vererõhk on ligikaudu 120 – 129 (ülemine) / 80 – 84 (alumine) Kõrge vererõhk. Kõrge vererõhk on situatsioon kui arterid on tugeva pinge all ning selletõttu ahenenud.
.Ekspert selgitab, kuidas mõjuvad kõrge ja madal vererõhk. Ave Niidu Proviisor. Naistel tõuseb vererõhk kiiremini ja rohkem kui meestel. FOTO: Shutterstock. Südame tervise hoidmisel on oluline jälgida ka vererõhunäitajaid. Mis juhtub kehas, kui vererõhk on kõrge või madal, selgitab südameapteegi proviisor Ave Niidu.
.Kõrge vererõhk jääb väga pikka aega märkamatuks ja on sümptomaatiliselt silmapaistmatu, st kui sümptomeid märgatakse, on hüpertensioon olnud pikka aega suure tõenäosusega. Tüüpilised on varahommikused peavalud, unehäired, pearinglus, kohin kõrvades, närvilisus, südamepekslemine, õhupuudus treeningu ajal ja ninaverejooks.
.Madal vererõhk – ohutu, kuid ebamugav. Sageli on nii, et kõrge vererõhu olemasolu ei pruugi inimene ise tundagi, kuid madala rõhuga on vastupidi – kogeda võib peapööritust ja isegi minestust. Madalaks arvestatakse vererõhk juhul, kui rahulikus olekus ja korduval mõõtmisel ei ületa ülemine rõhk 100 mmHg ja alumine 60 mmHg.
.RE: Kõrge vererõhk. oh ma kohe ei te. Eks ikka ole ohtlik. nii sulle kui lapsele. Minul oli ka kõrgr, raseduse algul 140/85 ja muudkui tõusis..30 nädalaks oli juba 160/95 ja alates 345 oli 180/120. oli siis juba haiglas ja mitte miski ei võtnud rõhku madalamaks. Vaatamata sellele, et sain mingi 7 tabletti ööpäevas+süstid.
.Kõrge vererõhk ja kõrge silmarõhk pole seotud. Millegi pärast kiputakse arvama, et kui inimesel on vererõhk kõrge, võib see põntsu panna ka silmarõhule, ajades selle samamoodi kõrgeks. Nii see aga pole. Kõrgel vererõhul pole silmarõhu kõrgenemisega tegelikult mitte mingit seost. Kuressaare haigla silmatohter Anne Roost kinnitab ...
.Öine kõrge vererõhk on kõige ohtlikum Vererõhu oluline alandamine öösel on väga tähtis, sest nagu ka varasemad uurimused on näidanud, kujutab just öine kõrge vererõhk suurt ohtu südamele isegi siis, kui päeval peaks vererõhk enam-vähem normi piiresse jääma.
.Kui kõrge vererõhk vajab pidevat jälgimist ning ka regulaarset ravi, siis madala vererõhu korral aitab aktiivne eluviis. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32. rasedusnädalal. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk.
kuidas taotleda uut juhilubamis oli kalevipoja pärisnimikui sul tuju heakui enam ei jaksakus õppida hambaarstikskuidas kuningas kuu peale kippuskui riigipüha jääb puhkuse sissekui ninast tuleb verdkui palju vett on maailmaskuidas teha makaronivormi
